Ikkagi on internet!


Puhkus Saaremaal on saanud hoo sisse. Ilmataat on meid hellitanud sinise taeva, suure kollase päikese ja mõnusa sooja meretuulega. Eile päeval tõmbas korraks küll pea kohal tumehalliks, müristas natuke ja ähvardas mõne vihmapiisaga, aga midagi hullu sellest siiski ei tulnud, õhtuks oli taevas jälle selge. Ega ilma koha pealt poleks põhjust viriseda nagunii, sest puhkus on igal juhul üks ütlemata meeldiv ja hingekosutav üritus ja tulgu rahet, lund või piksenooli, mingi rahuldust pakkuva tegevuse suudab üks normaalselt funktsioneeriv ja mõtlev inimene ikka leida. Näiteks sombuse ilmaga on väga mõnus toas raamatut lugeda või ristsõna lahendada, hea seltskonnaga lauamängu või kaarte mängida, kärbseid tappa, kallima kaisus mõnuleda, margikollektsiooni korrastada, magada jne. Võimalusi on tegelikult mustmiljon pluss üks.
Nagu öeldud, siiamaani pole me pidanud tubaseid tegevusi eriti harrastama, kuna meid on konstantselt saatnud päikesepaiste ja juulikuumus – just selline, nagu ma lapsepõlvest mäletan. Olgugi, et lause „vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem“ kõlab kulunud klišeena, on see täiesti tõele vastav väide. Ma mäletan selgelt, et veetsin kõik oma lapsepõlve suved paljajalu murul joostes, päeva jooksul kolm korda (üks kord kestis 2-3 tundi) maja taga järves ujumas käies, kartuleid kõblates, marju korjates, külalastega uka-ukat mängides, jalgrattaga sõites ja kõikvõimalikke muid lastetegevusi tehes. Ja ma ei mäleta, et oleksin pidanud keset suve talvejopes lõdisema või põhjatuuli trotsima. Viimasel ajal on see suhteliselt tavaline nähtus, kui mõned üksikud päevad leitsakut igal suvel välja arvata. Käesolevat suve nimetaks ma erandiks, mis kinnitab reeglit. Väga mõnusaks erandiks sealjuures.
Mulle meeldib suvi maal, värske heina lõhn, rohutirtsude laul, puulatvade kohin, loojuva päikese kuma viljapõllul, varahommikune kaste murul, õietolmu koguvad mesilased. Isegi kärbsed meeldivad mulle, kuigi nad on ühed kõige tüütumad väiksed tiivulised siinkandis. Aga ka nende olemasolu annab mõista, et olen maal ja just siin on nende koht. Eriti mõnus on suvitada kuskil, kus peenral kasvavad maasikad ja aed on täis mustsõstra-, tikri- ja vaarikapõõsaid, mis laiuvad ümber õuna- ja pirnipuude. Maasikapeenra keskel sirutuvad päikese poole sibulapundid ja porrulauguvarred. Aia servas on kasvuhoone, mille klaaside taga punavad prisked tomatid ja madalamal lavatsil suurte lehtede all peidavad end kollaste tuttidega kurgijurakad. Kui sealt uksest sisse astuda, lööb ninna magus-lämbe mulla ja viljade valmimise lõhn. Kes seda tundnud, teab, millest ma räägin.
Kahel õhtul oleme sõitnud jalgratastega 4 km kaugusele Orissaare sadamasse ujuma. Uskumatult mõnus on teekond sinna ja sihtpunkt muidugi veel enam. Õhtupäikeses on väike jahisadam mõnusalt intiimne ja romantiline koht. Isegi, kui seal on peale meie veel kohalikud noored, Rootsi lippu kandvad väikesed purjekad, lähedal kõrtsis tantsulkat pidavad suvepäevalised ja võrkpalli taguvad kahemeetriste jalgadega pruunid spordijeesused. Ikkagi on see koht nii armsalt väike, kodune ja rahulik. Peale ujumist veest välja tulles võiks jäädagi kaile paigutatud puupingile istuma ja ümbrust nautima. 
Selle loo tõmban nüüd kokku, sest minuni jõuavad magusad grill-liha aroomid ja peagi võtame ette teekonna Sõrve sääre poole, kus Teine Pool ja Sõber J võtavad ette märja teekonna ümber Kreeka laeva vraki. Aga sellest kõigest räägin täpsemalt juba järgmisel korral.

Let the fun begin!

Meil (minul ja Teisel Poolel) hakkas puhkus - kauaoodatud ja kaunikene! Esimesed 4 päeva on möödunud sünnipäeva pidades ja niisama vedeledes. Kusjuures vedelemist tulebki võtta sõna-sõnalt, sest eile  näiteks ei saanud ma isegi toast välja. Magasin poole lõunani, siis lugesin, vahtisin telekat ja tegelesin natuke koduste toimetustega.
Tänasest peaks hakkama õige puhkuse nautimine, sest sõidame Saaremaale. Kodu sai kiirelt korda tehtud, nüüd veel asjad pakkida, rattad autole selga siduda ja siis - minek! Saare kodus internetti ei ole, aga kavatsen muude asjade kõrvalt veeta aega lugedes ja kirjutades, mistõttu on lootust, et panen hiljem siia ka mõne põhjalikuma loo üles.

Kohtumiseni!

26

No mul siin oli sünnipäev vahepeal. Ja nüüd ma pean selle postituse pooleli jätma, sest ma sulasin just ära.

Pidu läks käima!

Vahepealne pikk paus kirjutamises oli muuseas tingitud tihedast nädalast, mis möödus Kalevi staadionil päikesevanne võttes ja võimeldes. 3. juulil toimus suur võimlemisüritus "Pidu läheb käima" koos Tanel Padari ja The Suniga ning sellele eelnes 4 päeva treeninguid. Kokkuvõttes oli väga põletav ja kurnav nädal, aga sellest hoolimata on muljed tagantjärgi ainult positiivsed!

Kuljuse naised enne rongkäiku ...

...ja rongkäigus

Teised :)


Tants "Pidu läheb käima"


Lõpuakordid


Meie vahvad ja armsad mudilased

Pidu läks käima!