Lõppev aasta oli minu jaoks väga keeruline, samas ka äärmiselt õpetlik, üllatusterohke ja huvitav. Kevadel muutus mu elus peaaegu kõik: töökoht, elukoht, perekonnaseis... Tegin 180kraadise pöörde ja suur osa sellest, mis sinnamaani oli olnud kindel, usaldusväärne, iseenesestmõistetav, asendus uue ja tundmatuga. 2009 oli täis pettumusi ja südamevalu, aga see tegi mind tugevamaks nii mitmes mõttes, et tulevikku vaadates olen palju enesekindlam ja teadlikum sellest, mida tegelikult tahan või vajan. Ma ei haletse ennast ega kahetse aega, mille kaotasin segaduse ja kurbusega võitlemisele, sest meil kõigil tuleb elus neid hetki ette. Kindlasti ei olnud see esimene ega viimane kord.
Eelnevale jätkuks võin väita, et 2009 oli hea aasta. "Läbi raskuste tähtede poole!" ütles alles kevadel üks mulle tähtis inimene. Kahjuks ei pidanud ta ise enda sõnadest kinni, aga mulle jäid nad meelde ja on saatnud mind tegelikult kuskil alateadvuses kogu aeg.
Uueks aastaks ma endale lubadusi ei anna. See on üsna mõttetu tegevus igal aastal. Ma lihtsalt püüan olla parem inimene nii enda kui teiste huvides. Ja eks mingid eesmärgid ikka silme ees on, aga neid üritan jooksvalt realiseerida. Olen kindel, et 2010 ei ole eriline mitte ainult kõla ja kirjapildi poolest, vaid tuleb ka reaalselt väga positiivne ja huvitav. Peab tulema!
Kõikidele, kes minu heietusi lugemas käivad, mulle kaasa elavad ja tunnevad, Tüübile, konnadele, MUPOle, Mister Mänile ja paljudele-paljudele teistele - lõbusat aastavahetust ja toogu uus aasta teile põnevaid väljakutseid ja suuri kordaminekuid!
Teie Liska
Seekord nalja ei saa.
Jõulud on nüüd läbi, ma olen vahepeal alustanud mitut sissekannet, aga iga kord jooksis mõte kinni. Ja praegugi tunnen, et öelda oleks nii palju, aga õigeid sõnu ei leia. Sest ma pole kindel, kas peaksin üldse kõigest kirjutama, mis südamel. Kardan.
Eile öösel vaatasin elutoa aknast kaugusesse laiuvat lumist põldu ja valge vaiba alla kattunud rõdu. Talv on imeilus, tundub, et kõik seisab paigal. Mul jooksid selles vaikuses silme eest läbi kevad-suvised ilusad hetked ja sündmused, mis mu fantastilisel rõdul aset on leidnud. Nägin esimest külalist, kelle sinna kutsusin (nimesid nimetamata ;)), suveõhtuseid veinijoomisi sõpradega, ennast päevitamas ja raamatut lugemas jne. Ja siis oli silme ees jälle lumine vaip ja tühjus. Sellised nostalgiahetked külastavad mind aeg-ajalt ja jätavad endast maha pisut kurva ning igatseva tunde. Siiski sünnib sellest lootus, et sama toredad ja toredamad ajad on veel ees. Isegi, kui praeguses hetkes olen üksi.
Minu parim sõbranna on nädal aega Eestis. Mul on väga palju kalleid ja armsaid sõpru, aga on ainult üks inimene, kes mind poolelt sõnalt mõistab ja tunneb, kelle ees võin üdini iseendaks jääda ja kes on nii suurepärane, et mul ei jätku selle kirjeldamiseks lihtsalt sõnu. Olen õnnelik, et mul on Mari :). Mis siis, et ta juba 3 ja pool aastat teisel pool maakera elab.
Eile päeval tervitas esimest korda maailma minu sõprade pisike poeg. Täna öösel lahkus meie seast üks suurepärane ema. Elus on nii rõõmu kui kurbust.
Eile öösel vaatasin elutoa aknast kaugusesse laiuvat lumist põldu ja valge vaiba alla kattunud rõdu. Talv on imeilus, tundub, et kõik seisab paigal. Mul jooksid selles vaikuses silme eest läbi kevad-suvised ilusad hetked ja sündmused, mis mu fantastilisel rõdul aset on leidnud. Nägin esimest külalist, kelle sinna kutsusin (nimesid nimetamata ;)), suveõhtuseid veinijoomisi sõpradega, ennast päevitamas ja raamatut lugemas jne. Ja siis oli silme ees jälle lumine vaip ja tühjus. Sellised nostalgiahetked külastavad mind aeg-ajalt ja jätavad endast maha pisut kurva ning igatseva tunde. Siiski sünnib sellest lootus, et sama toredad ja toredamad ajad on veel ees. Isegi, kui praeguses hetkes olen üksi.
Minu parim sõbranna on nädal aega Eestis. Mul on väga palju kalleid ja armsaid sõpru, aga on ainult üks inimene, kes mind poolelt sõnalt mõistab ja tunneb, kelle ees võin üdini iseendaks jääda ja kes on nii suurepärane, et mul ei jätku selle kirjeldamiseks lihtsalt sõnu. Olen õnnelik, et mul on Mari :). Mis siis, et ta juba 3 ja pool aastat teisel pool maakera elab.
Eile päeval tervitas esimest korda maailma minu sõprade pisike poeg. Täna öösel lahkus meie seast üks suurepärane ema. Elus on nii rõõmu kui kurbust.
Natuke napakas, aga väga heasüdamlik
Panin eile mõned jõulukaardid posti. Jäin sel aastal väga hilja peale, aga teate küll, mis selle kohta öeldakse. Põhiline, et üldse panin. Väga suur üllatus oli, et Ülemiste keskuse peaukse kõrval oli Eesti Posti kast nii täis, et pidin oma ümbrikud sinna sõna otseses mõttes sisse pressima. Ja kuna lund sadas, pidin selle luugi ka veel kuidagi kirjadele peale venitama, sest ma kujutan ette, millised need kaardid muidu oleks, kui ükskord sihtkohta jõuaksid - mingid läbivettinud ja porised nässakad, millel vaevuloetavalt on allakirjutanud keegi Li... Ma loodan, et minu ilusad ja südamest saadetud kaardid jõuavad adressaatideni sama kaunina kui ma nad ümbrikusse pistsin!
Olen kuulnud, et lumi on muinasjutt. Aga igas muinasjutus peaks olema prints (kolm põrsakest ei lähe arvesse). Ma arvan, et kui lumi pakkima hakkab (see on mingi haapslaste või viljandlaste väljend), siis ma teen endale lumest printsi akna alla või rõdule. Mõtle, kui saakski ise teha endale mehe?!?!?! See mõte osutus liiga meeldivaks, ma pean nüüd lõpetama. Koostan nimekirja omadustest, mida esimesel võimalusel oma lumeprintsile külge pookida. Woodoo.
Olen kuulnud, et lumi on muinasjutt. Aga igas muinasjutus peaks olema prints (kolm põrsakest ei lähe arvesse). Ma arvan, et kui lumi pakkima hakkab (see on mingi haapslaste või viljandlaste väljend), siis ma teen endale lumest printsi akna alla või rõdule. Mõtle, kui saakski ise teha endale mehe?!?!?! See mõte osutus liiga meeldivaks, ma pean nüüd lõpetama. Koostan nimekirja omadustest, mida esimesel võimalusel oma lumeprintsile külge pookida. Woodoo.
Valik parimaid jõululaule vol7
Kui ma jõululaupäeval Paide poole sõidan, teades, et seal ootab mind ema tehtud maitsev jõulupraad, kuum hõõgvein, lõbus õhtu koos perega, palju nalja, kingitusi, kodusoojust, siis ma tahan, et taustaks mängiks see lugu:
Naerukurrud :)
Lasin eile jõulud tuppa - riputasin elutoa kardinate külge neli punast kuulikest.
Hommikul trammis üks mees magas. Oli seal kössis vastu akent ja norskas nagu vana Belarus. Olen ka varem ühistranspordis magavaid inimesi näinud, aga seni on nad kõik hääletud olnud.
Lapsena oli meil selline värss kasutuses:
Belarus, kapsauss,
ratastega veneruss.
Siis ma nende sõnade peale ei mõelnud, nüüd tunduvad need väga natsionalistlikud. Ma ei ole natsionalist. (Vigade parandus 23.12.2009)
Nüüd läheb jõulusöömaks, ma tegin sinihallitusjuustubasiilikulehttaignarulle - nämm. Poisid tõid just joogid. Ja naised kõik vaaritasid, mitte ainult mina. Let´s rock this joint!
Hommikul trammis üks mees magas. Oli seal kössis vastu akent ja norskas nagu vana Belarus. Olen ka varem ühistranspordis magavaid inimesi näinud, aga seni on nad kõik hääletud olnud.
Lapsena oli meil selline värss kasutuses:
Belarus, kapsauss,
ratastega veneruss.
Siis ma nende sõnade peale ei mõelnud, nüüd tunduvad need väga natsionalistlikud. Ma ei ole natsionalist. (Vigade parandus 23.12.2009)
Nüüd läheb jõulusöömaks, ma tegin sinihallitusjuustubasiilikulehttaignarulle - nämm. Poisid tõid just joogid. Ja naised kõik vaaritasid, mitte ainult mina. Let´s rock this joint!
Valik parimaid jõululaule vol6
Tänane jõululaul ei olegi tegelikult jõululaul, aga kuna on jõuluaeg ja see on ikkagi laul, siis on see sama hästi kui jõululaul.
Sattusin järgneva loo peale ühes teises blogis ja see hakkas mulle väga meeldima. Esimene kord isegi mitte nii väga, aga kui teist korda kuulasin, siis puges juba naha alla. Kuulake!
Sattusin järgneva loo peale ühes teises blogis ja see hakkas mulle väga meeldima. Esimene kord isegi mitte nii väga, aga kui teist korda kuulasin, siis puges juba naha alla. Kuulake!
Jutt, mis paneb mind ehitusinsenerina mõtlema temperatuurivuukide vajalikkusele
Ma olen ennast vist natuke ära kaotanud, sest ükski huvitav pisiasi pole juba mõnda aega mu tähelepanu köitnud. Või on asi selles külmas, mis kõikjal valitseb meie üle? Tekkis mõte, et kui kuuma ilmaga õhk lainetab, siis mida ta idee poolest peaks külmaga tegema? Külmas tõmbavad ju kõik asjad (!!!) kokku, mis tähendab, et maailm meie ümber jääb väiksemaks, ise oleme ka väiksemad.
Üldse ei meeldi mulle see kubujussi tunne, mis õue minnes peale tuleb. Nagu väiksena, kui vastikud villased torkivad karupüksid ja -kampsunid selga topiti, müts lõua alt kinni seoti, kindad nööriga läbi varruka aeti ja kõige peale suur jänesekarvast kasukas keskelt nahkvööga kokku tõmmati. Siis käisid nagu puunukk, vasakule-paremale vaatamiseks pidid tervet keha keerama. Samal ajal ninast tatti voolas ja nuusata ei olnud võimalik, sest käsi üle 30 kraadi ise tõsta ei saanud. Tegid aga limpsti ja oligi jälle mokk külmast katki. Aga lapsevanemad olid rahul, sest lapsel oli hea sosu olla. No ma ei tea, ei olnud ju väga hea tegelikult. Ja kui nüüd ka mitu kampsunit, paksu jope, salli, mütsi, kindad endale ümber mässin, siis meenuvad lapsepõlve talved, mis olid oluliselt käredamad ja möödusidki puunuku-kehastuses. Ajad olid lihtsalt teised. (Kui mu ema seda nüüd loeks, siis ta ilmselt solvuks natukene. Tegelikult on mul väga hea emme!)
Jään pisiasju ootama. Kuna külmas kõik kokku tõmbub, siis ilmselt on pisiasjad praegu lihtsalt mikroskoopiliseks muutunud ja ootavad soojemaid ilmasid, et jälle nähtavaks hakata. Tundub loogiline.
Üldse ei meeldi mulle see kubujussi tunne, mis õue minnes peale tuleb. Nagu väiksena, kui vastikud villased torkivad karupüksid ja -kampsunid selga topiti, müts lõua alt kinni seoti, kindad nööriga läbi varruka aeti ja kõige peale suur jänesekarvast kasukas keskelt nahkvööga kokku tõmmati. Siis käisid nagu puunukk, vasakule-paremale vaatamiseks pidid tervet keha keerama. Samal ajal ninast tatti voolas ja nuusata ei olnud võimalik, sest käsi üle 30 kraadi ise tõsta ei saanud. Tegid aga limpsti ja oligi jälle mokk külmast katki. Aga lapsevanemad olid rahul, sest lapsel oli hea sosu olla. No ma ei tea, ei olnud ju väga hea tegelikult. Ja kui nüüd ka mitu kampsunit, paksu jope, salli, mütsi, kindad endale ümber mässin, siis meenuvad lapsepõlve talved, mis olid oluliselt käredamad ja möödusidki puunuku-kehastuses. Ajad olid lihtsalt teised. (Kui mu ema seda nüüd loeks, siis ta ilmselt solvuks natukene. Tegelikult on mul väga hea emme!)
Jään pisiasju ootama. Kuna külmas kõik kokku tõmbub, siis ilmselt on pisiasjad praegu lihtsalt mikroskoopiliseks muutunud ja ootavad soojemaid ilmasid, et jälle nähtavaks hakata. Tundub loogiline.
Kõigepealt olid haiguspühad, siis külmapühad ja lõpuks veel jõulupühad ka! Halleluuja!
Mul on täna üle päris pika aja vaba õhtu. Ja ma ei oskagi sellega midagi peale hakata. Ühest küljest on mul hirmus unevõlg, aga samas ei tunne, et tahaks kohe koju magama minna. Ärevus on endiselt nii suur sees, et ühe koha peal lesimine ei ole variant. Kõige tõenäolisem on, et hakkan koristama.
Mingi hetk pean ka selleks aja maha võtma, et sotti saada, mida kellelegi jõuludeks kinkida. Ja see, kulla sõbrad, on kõige keerulisem ülesanne aastas. Mulle ei meeldi absoluutselt kogu kommerts, mis jõuludele halva maigu juurde annab. Oleksin nõus seadusega, et kingitused võivad olla ainult isetehtud, leitud, saadud vms. Ja ei pruugi olla üldse mingid esemed. Keegi võiks mulle näiteks luuletuse kinkida, või laulu - vat see oleks alles lahe. Tegelikult päris ilma rahata on muidugi raske midagi kokku panna, aga ma pean eelkõige silmas, et kingituse tähtsust ja suurust kindlasti hinna järgi mõõta ei saa. Tuleb ajusid ragistada.
Ma ootan endiselt, et minuga midagi toredat juhtuks. Ootan oma väikest jõuluime. Palun?!
Mingi hetk pean ka selleks aja maha võtma, et sotti saada, mida kellelegi jõuludeks kinkida. Ja see, kulla sõbrad, on kõige keerulisem ülesanne aastas. Mulle ei meeldi absoluutselt kogu kommerts, mis jõuludele halva maigu juurde annab. Oleksin nõus seadusega, et kingitused võivad olla ainult isetehtud, leitud, saadud vms. Ja ei pruugi olla üldse mingid esemed. Keegi võiks mulle näiteks luuletuse kinkida, või laulu - vat see oleks alles lahe. Tegelikult päris ilma rahata on muidugi raske midagi kokku panna, aga ma pean eelkõige silmas, et kingituse tähtsust ja suurust kindlasti hinna järgi mõõta ei saa. Tuleb ajusid ragistada.
Ma ootan endiselt, et minuga midagi toredat juhtuks. Ootan oma väikest jõuluime. Palun?!
Andke need kommid siia!
Selles ei ole ju tegelikult midagi imelikku ega pahakspandavat, kui inimesel tekib vahel soov kellegi kaisus kaminatule valgel veini rüübata ja imalaid armastuslaule kuulata. Kas me kõik mingi hetk ei soovi seda? Jõuluaeg tõesti mõjub mulle... Aga näidake lapsele hommikust õhtuni kommipakki ja öelge, et ta ei tohi sealt ühtegi maiustust mekkida! I don´t think so!
15 minutit tööpäeva lõpuni!
Mul on ishias vasakul pool kaelas. Ja peas ka. Õigemini on ta kuskil seal vahel ja piinab nii mis kole. Hommikul ärkasin üles ja tahtsin voodi kõrvalt kella vaadata. Keerasin raksti kaela vasakule ja pidin valu kätte ära surema - ilmselt olen üleöö vanaks jäänud ja külm ilm on mu kondid, liigesed ja närvijuured vigaseks teinud. Hädasti oleks nüüd massaaži vaja. Kui keegi tunneb, et tal on kätes (ja minu poolest ka jalgades või muudes eemaleulatuvates kehaosades) oskusi ja rammu, siis võiks mind sellel raskel ajal kuidagi abistada. Eriti nõmedaks teeb olukorra fakt, et homme on suur asutuse jõulupidu, mida juba paar kuud oleme ette valmistanud ja korraldanud. Kui ma homme liikumatu olen, siis ... siis ... siis mina ei mängi!
Sain täna Tõde ja Õigus II osa ka kätte. Nüüd jään ootama aega, millal ma kõik need teosed läbi jõuan lugeda. Ilmselt kulub selleks aastaid, sest vahele on vaja ka muid tegevusi ja raamatuid mahutada. Aga vähemalt on nad mul nüüd olemas ja töövalmis. Täpsustuseks veel nii palju, et ma ei ole mingi eriline nö. maaromaanide austaja, aga pelgalt sportlikust huvist ja endale juba keskkoolis antud lubadusest pean ma Tõde ja Õiguse sarja enne surma läbi lugema. Loodan ainult, et selleks ongi mul veel aastaid aega!
Mind vaevavad sel nädalal absoluutselt kohutavad ärevuse- ja kärsitusehood, ma olen sellest täiesti väsinud. Tööle ei suuda keskenduda, ühe koha peal ei suuda istuda, magama ei saa jääda jne. Ainult säbistan ringi siin ja seal kogu aeg. Kui teaks, et sellel kõigel ka mingi otsene põhjus või tagajärg on, siis oleks palju huvitavam. Ma tahaks, et midagi eriti toredat ja põnevat minuga juhtuks, nii väga tahaks. See on nagu omamoodi jõulusoov või nii!
Sain täna Tõde ja Õigus II osa ka kätte. Nüüd jään ootama aega, millal ma kõik need teosed läbi jõuan lugeda. Ilmselt kulub selleks aastaid, sest vahele on vaja ka muid tegevusi ja raamatuid mahutada. Aga vähemalt on nad mul nüüd olemas ja töövalmis. Täpsustuseks veel nii palju, et ma ei ole mingi eriline nö. maaromaanide austaja, aga pelgalt sportlikust huvist ja endale juba keskkoolis antud lubadusest pean ma Tõde ja Õiguse sarja enne surma läbi lugema. Loodan ainult, et selleks ongi mul veel aastaid aega!
Mind vaevavad sel nädalal absoluutselt kohutavad ärevuse- ja kärsitusehood, ma olen sellest täiesti väsinud. Tööle ei suuda keskenduda, ühe koha peal ei suuda istuda, magama ei saa jääda jne. Ainult säbistan ringi siin ja seal kogu aeg. Kui teaks, et sellel kõigel ka mingi otsene põhjus või tagajärg on, siis oleks palju huvitavam. Ma tahaks, et midagi eriti toredat ja põnevat minuga juhtuks, nii väga tahaks. See on nagu omamoodi jõulusoov või nii!
Valik parimaid jõululaule vol4
Kui olin umbes 9-10 aastane, osteti jõuludeks koju Boney M´i jõulukassett. Sellised lood nagu "Mary´s Boy Child", "White Cristmas", "Little Drummer Boy", "Hark the Herald Angel Sing" jpt. olid aastaid need, mis jõulutunde koju ja hinge tõid. Ja tegelikult on siiamaani - pühade ajal otsin ikka vana kasseti välja ja lasen nostalgial enda peale tulla. Mõni asi lihtsalt ei aegu.
Kahjuks ei ole juutuubist eriti nende videoid saada, jõululaulude videoid just. Aga ühe siiski leidsin. Seega palun teid koos endaga lapsepõlveradadele!
Kahjuks ei ole juutuubist eriti nende videoid saada, jõululaulude videoid just. Aga ühe siiski leidsin. Seega palun teid koos endaga lapsepõlveradadele!
Janu võitis!
Mõtleme nüüd kõik koos korraks selle üle, kas kolmapäeva õhtul üksi pudel hõõgveini ära juua on hea idee või mitte. Kohe hästi rahulikult mõtleme.
Eile jõin selle aasta esimese glöggi. Kavatsesin alguses ühe klaasiga piirduda, aga nii hea oli, et ühest sai peagi kaks ja siis oligi veel ainult tilk pudeli põhjas, mida ei sobinud enam alles jätta. Jägmine kord eelistaksin seltskondlikku joomist siiski. Ja soovitavalt mitte nädala sees. Tehke omad järeldused.
Minu isiklik (ja ma tean, et mitte ainult minu) eelistus hõõgveinidest on juba mitmeid jõule järjest Tulipunane Talleke. Sel aastal on tehtud uus pudelikujundus, mistõttu kohe ei leidnud teda poeriiulilt üleski. Aga leidsin sellise iseloomustuse:
Tulise maitse, sügava värvi ja rikkaliku aroomiga Tulipunane Talleke on magus naturaalne vein, mis on valmistatud kodumaistest värskeltpressitud marjadest loodusliku käärimise teel. Enne pudelisse villimist on veinile lisatud vürtside segu. Parima maitse saab kuumutatult 70 kraadini ning veelgi suurema maitseelamuse saamiseks võib joogile lisada rosinaid, mandleid, pähkleid, kuivatatud puuvilju või värsket ingverijuurt. Tulipunane Talleke on külmal talvepäeval hea sooja andev jook.
See on vana pudel, uue pilti ei leidnud...
Eile jõin selle aasta esimese glöggi. Kavatsesin alguses ühe klaasiga piirduda, aga nii hea oli, et ühest sai peagi kaks ja siis oligi veel ainult tilk pudeli põhjas, mida ei sobinud enam alles jätta. Jägmine kord eelistaksin seltskondlikku joomist siiski. Ja soovitavalt mitte nädala sees. Tehke omad järeldused.
Minu isiklik (ja ma tean, et mitte ainult minu) eelistus hõõgveinidest on juba mitmeid jõule järjest Tulipunane Talleke. Sel aastal on tehtud uus pudelikujundus, mistõttu kohe ei leidnud teda poeriiulilt üleski. Aga leidsin sellise iseloomustuse:
Tulise maitse, sügava värvi ja rikkaliku aroomiga Tulipunane Talleke on magus naturaalne vein, mis on valmistatud kodumaistest värskeltpressitud marjadest loodusliku käärimise teel. Enne pudelisse villimist on veinile lisatud vürtside segu. Parima maitse saab kuumutatult 70 kraadini ning veelgi suurema maitseelamuse saamiseks võib joogile lisada rosinaid, mandleid, pähkleid, kuivatatud puuvilju või värsket ingverijuurt. Tulipunane Talleke on külmal talvepäeval hea sooja andev jook.
See on vana pudel, uue pilti ei leidnud...
Valik parimaid jõululaule vol2
Vaieldamatu jõuluklassika on see lugu siin. Rohkem kommentaare ei vaja.
Kisub friigiks/friikiks kätte
Mul on käsil praegu Justin Petrone raamat "My Estonia". Ma ei ole lugenud midagi muud nn. minu-sarjast ja ausalt öeldes hetkel ei paku huvi ka, aga antud kirjutise ostsin just sellepärast, et see on ameeriklase silmade läbi jutustus meie pisikesest Eestimaast. Ja ma ostsin ingliskeelse versiooni, kuna see on ikkagi originaal - nii on lugu vahetum ja selgem. Tõlkes lähevad paljud asjad kaduma.
Olen nii õnnelik, et mul on nüüd ideaalne lugemiskeskkond - mõnusalt mugav tugitool koos tumbaga, millele jalgu sirutada ning hästivalgustav põrandalamp. Kannatamatult ootan õhtut, et saaks ennast koduses lounge´s soojas hommikumantlis kerra tõmmata ja heasse raamatusse sukeldudes täielikult aja- ning ruumitaju kaotada. Praegusel eluhetkel on see nii kosutav ja vajalik.
Mulle meeldibki mõelda, et teatud mõttes on minust kujunemas tõsine bibliofiil. Olen alati unistanud laekõrgusest raamaturiiulist, mis jookseb ühest toa seinast teise ja on täis teoseid, millest suurema osa olen läbi lugenud. Ega see mõte ju nii ulmeline polegi - siiamaani olen enamiku ostetud, kingitud, laenatud või leitud raamatutest ka kaanest kaaneni läbinud ja alles nädalavahetusel jõudis mu koju esimene riiul, kuhu kõik seni kogunenud teosed üles rivistada. Eile tegin veel sellise triki, et veetsin lõuna Tammsaare pargi serva jõuluajaks üles seatud müügiputka ees, kus pakutakse soodsa hinnaga vanu trükiseid - raamatuid, ajakirju jms. Päevinäinud paberi lõhn ja ajalugu lummasid mind sedavõrd, et tühjade kätega ma sealt lahkuda ei suutnud. Soetasin endale A.H.Tammsaare Kogutud teosed 8., 9., ja 10. osa ehk teisisõnu Tõde ja õigus III, Tõde ja õigus IV ning Tõde ja õigus V. I osa kaaned olid küsitud hinna kohta natuke liiga räsitud, katsun selle mujalt leida. II osa lubas raamatukaupmees mulle ka muretseda, jätsin oma telefoninumbri. Olen tulemusega ülimalt rahul.
Detsembris on minu raamatukogu täienenud 5 üllitise võrra - pole paha! Aga kisub ikka friigiks/friikiks ka!
Olen nii õnnelik, et mul on nüüd ideaalne lugemiskeskkond - mõnusalt mugav tugitool koos tumbaga, millele jalgu sirutada ning hästivalgustav põrandalamp. Kannatamatult ootan õhtut, et saaks ennast koduses lounge´s soojas hommikumantlis kerra tõmmata ja heasse raamatusse sukeldudes täielikult aja- ning ruumitaju kaotada. Praegusel eluhetkel on see nii kosutav ja vajalik.Mulle meeldibki mõelda, et teatud mõttes on minust kujunemas tõsine bibliofiil. Olen alati unistanud laekõrgusest raamaturiiulist, mis jookseb ühest toa seinast teise ja on täis teoseid, millest suurema osa olen läbi lugenud. Ega see mõte ju nii ulmeline polegi - siiamaani olen enamiku ostetud, kingitud, laenatud või leitud raamatutest ka kaanest kaaneni läbinud ja alles nädalavahetusel jõudis mu koju esimene riiul, kuhu kõik seni kogunenud teosed üles rivistada. Eile tegin veel sellise triki, et veetsin lõuna Tammsaare pargi serva jõuluajaks üles seatud müügiputka ees, kus pakutakse soodsa hinnaga vanu trükiseid - raamatuid, ajakirju jms. Päevinäinud paberi lõhn ja ajalugu lummasid mind sedavõrd, et tühjade kätega ma sealt lahkuda ei suutnud. Soetasin endale A.H.Tammsaare Kogutud teosed 8., 9., ja 10. osa ehk teisisõnu Tõde ja õigus III, Tõde ja õigus IV ning Tõde ja õigus V. I osa kaaned olid küsitud hinna kohta natuke liiga räsitud, katsun selle mujalt leida. II osa lubas raamatukaupmees mulle ka muretseda, jätsin oma telefoninumbri. Olen tulemusega ülimalt rahul.
Detsembris on minu raamatukogu täienenud 5 üllitise võrra - pole paha! Aga kisub ikka friigiks/friikiks ka!
Valik parimaid jõululaule vol1
Jõulud ilma jõululauludeta ei ole jõulud. Seega mõtlesin, et otsin välja lood, mis mulle läbi aegade kõige rohkem on meeldinud ja jagan neid ka teistega.
Esimesena tasub äramärkimist "The Christmas Song", mida on lauldud kümnete ja kümnete artistide poolt, aga mis kõige paremini kõlab ikkagi originaalesituses Nat King Cole´i poolt. Ma armastan seda laulu - nautigem!
Esimesena tasub äramärkimist "The Christmas Song", mida on lauldud kümnete ja kümnete artistide poolt, aga mis kõige paremini kõlab ikkagi originaalesituses Nat King Cole´i poolt. Ma armastan seda laulu - nautigem!
Ekstaas. Kui lubate.
Kui kahel õhtul järjest kaks erinevat inimest ei saa mu sms-le vastata väidetavalt kõneaja puudumise ja tasumata arve pärast, siis kas on põhjust arvata, et asi on minus? Teatav kahtlus ju tekib, kas pole?!
Mul oli suurepärane nädalavahetus, sest mu kodust sai KODU. Kui siiamaani elasin suhtelises 72-ruutmeetrises tühjuses, siis peale äsjalõppenud nädalavahetust on mul olemas vähemalt neli asja, mis igas korralikus majapidamises olema peavad: diivan, kardinad, pesumasin ja suuuuuuuur peegel! Ma olen ülevoolavast õnnest nii erutatud, et isegi söögiisu ei ole. Tulge mulle külla!
Mandariinihooaeg on ka ametlikult alanud. Tänu ühele töökaaslasele ja tema tutvustele on meie kontori absoluutselt kõik kausid, vaagnad ja taldrikud mandariine täis. Esimesed emotsioonid on vapustavad! Kodus on mul külmkapis lisaks 8kg piparkoogitainast, kuna ema arvas, et vähemaga ei ole lihtsalt võimalik jõuludeni välja vedada (ema teeb muide ise piparkoogitainast). Eelnevat arvesse võttes toitun ma kuni aastavahetuseni peaasjalikult nendest kahest nimetatud jõulumaiustusest, mille tagajärjel ma loodan, et mu nahk saab ilusa piparkoogikarva värvuse ja põsed mandariiniroosaka jume.
Olen rääkinud.
Ära kellelegi ütle, aga...
Eile hilisõhtul käisin Pöffil, kahjuks sattusin vist kõige igavama või imelikuma filmi otsa, kus põhimõtteliselt 90 minutit oli võimalik jälgida ühte väga kuiva ja krõbedat maastikupilti, surnud kana, surnud piisonit ja surnud vanameest. Aa, ja telefoniputka oli keset kõrbe. Võibolla film iseenesest polekski halb olnud, aga ootused olid lihtsalt hoopis teistsugused ja suuremad. Ma loodan, et jõuan veel midagi vaatama minna...
Ma olen liiklushuligaan. Pöffilt koju sõites oli kell juba nii palju, et foorituled kõik vilkusid. Lähenesin Raua tn ja Pronksi tn ristmikule, tuli oli justkui kollane ja ma ei võtnud hoogugi maha. Järgmine hetk olin mõni meeter ristmikust, hoog sees ja tuli ühtäkki punane ees! Foor oli kollane olnud, kuna vahetus just rohelisest punaseks, aga ma ei pannud tähele. Korraks vajutasin pidurit, aga sain aru, et seisma enam õigel ajal ei saa - seega andsin hoopis gaasi. Ei osanud vabanduseks muud teha, kui aknast lehvitada autodele, kelle nina eest läbi lipsasin. Need mõtlesid ilmselt, et on ikka kloun. Täitsa piinlik oli tegelikult.
Aga nüüd ma palun trummipõrinat, sest aset on leidnud üks väga oluline sündmus minu elus - ma ostsin endale pesumasina. LÕPP kaheksa kuud kestnud käsitsi pesupesemisel, see oli ikka ROPP töö küll. Candy, minu pesumasin, kolis eile sisse!
Ma olen liiklushuligaan. Pöffilt koju sõites oli kell juba nii palju, et foorituled kõik vilkusid. Lähenesin Raua tn ja Pronksi tn ristmikule, tuli oli justkui kollane ja ma ei võtnud hoogugi maha. Järgmine hetk olin mõni meeter ristmikust, hoog sees ja tuli ühtäkki punane ees! Foor oli kollane olnud, kuna vahetus just rohelisest punaseks, aga ma ei pannud tähele. Korraks vajutasin pidurit, aga sain aru, et seisma enam õigel ajal ei saa - seega andsin hoopis gaasi. Ei osanud vabanduseks muud teha, kui aknast lehvitada autodele, kelle nina eest läbi lipsasin. Need mõtlesid ilmselt, et on ikka kloun. Täitsa piinlik oli tegelikult.
Aga nüüd ma palun trummipõrinat, sest aset on leidnud üks väga oluline sündmus minu elus - ma ostsin endale pesumasina. LÕPP kaheksa kuud kestnud käsitsi pesupesemisel, see oli ikka ROPP töö küll. Candy, minu pesumasin, kolis eile sisse!
Dr. McNägus
Mu enda käed on mind täna kaks korda rünnanud. Küüntega. Esimene kord oli ikka väga hale-naljakas. Tulin dušši alt hommikul, kuivatasin ja järsku laks, käsi käis küüntega üle näo, silma all punane jutt järgi. Mõtlesin, et mida kuradit, kuidas ta julgeb, aga vastu ei hakanud lööma. Teine kord juhtus perearsti ooteruumis, kui mantlit seljast võtsin - nätaki, üle teise põse küüned. No siis ajas ikka täitsa marru juba. Kusjuures ma olen kogu aeg nende samade küüntega elanud, pole teised kuigi pikadki, sõrmedest rääkimata. Et mis selle esile kutsus, ma ei tea. Igatahes mingid refleksid toimusid väljaspool mu enda kontrolli ja kui nüüd järgi mõelda, siis on päris hirmus, kui see asi süvenema peaks.
Aga perearsti ooteruumis olin muidugi asja pärast, ei ole need mikromölakad minustki mööda lennanud. Andsin mõned analüüsid ja sain mõned retseptid. Gripp siiski ei ole teemaks. Veel.
Kuna mu enda perearst läks lapsepuhkusele, võttis mind vastu dr. McNägus - noor kena meesarst. Mõned aastad tagasi oli mul temaga selline huvitav kokkupuude, et läksin kaebusega vastuvõtule ja mind saadeti EKG-d tegema. Seal peab ennast ju alasti koorima ja siis pannakse kupud külge. No kõik oli sinnamaani okei, kuni üks naisõde minuga tegeles, aga ühel hetkel tõmmati šahh kardin eest ära ja dr. McNägus astus sisse. Et kuulame ikka ka. Mina jumalast alasti, istusin voodiserval, tema kuulas. Võite ise arvata, mitu korda kiiremini mu süda siis lõi. Tulemusena sain retsepti rahustitega, mida ma võtma siiski ei hakanud.
Seega kui eile helistasin, aja kinni panin ja kuulsin, et seesama doktor mind täna üle vaatab, arvasin, et kordub sama jama. Aga ei, täna ei pidanud paljaks koorima ja ta piirdus mu selja kuulamisega. Võib seda siis vedamiseks kutsuda või mitte, aga väike vaheldus halli argipäeva oli kindlasti. Oma viga, et ma südameprobleeme talle ei kurtnud. Aga selleks ei sobigi arstikabinet, pigem ruum, kus on kaminatuli ja pudel veini. No las ta jääb.
Analüüside tulemused saabuvad kell 14.00.
Aga perearsti ooteruumis olin muidugi asja pärast, ei ole need mikromölakad minustki mööda lennanud. Andsin mõned analüüsid ja sain mõned retseptid. Gripp siiski ei ole teemaks. Veel.
Kuna mu enda perearst läks lapsepuhkusele, võttis mind vastu dr. McNägus - noor kena meesarst. Mõned aastad tagasi oli mul temaga selline huvitav kokkupuude, et läksin kaebusega vastuvõtule ja mind saadeti EKG-d tegema. Seal peab ennast ju alasti koorima ja siis pannakse kupud külge. No kõik oli sinnamaani okei, kuni üks naisõde minuga tegeles, aga ühel hetkel tõmmati šahh kardin eest ära ja dr. McNägus astus sisse. Et kuulame ikka ka. Mina jumalast alasti, istusin voodiserval, tema kuulas. Võite ise arvata, mitu korda kiiremini mu süda siis lõi. Tulemusena sain retsepti rahustitega, mida ma võtma siiski ei hakanud.
Seega kui eile helistasin, aja kinni panin ja kuulsin, et seesama doktor mind täna üle vaatab, arvasin, et kordub sama jama. Aga ei, täna ei pidanud paljaks koorima ja ta piirdus mu selja kuulamisega. Võib seda siis vedamiseks kutsuda või mitte, aga väike vaheldus halli argipäeva oli kindlasti. Oma viga, et ma südameprobleeme talle ei kurtnud. Aga selleks ei sobigi arstikabinet, pigem ruum, kus on kaminatuli ja pudel veini. No las ta jääb.
Analüüside tulemused saabuvad kell 14.00.
Tellimine:
Postitused (Atom)