Hea on igav!

Üllatavalt pikk ajavahe tekkis viimasest postitusest tänaseni. Ilmselt ongi blogipidamine minu puhul selline nähtus, mis tuleb ja läheb. Alustasin kakukese-blogi tegelikult juba 2006ndal aastal - 9ndal veebruaril, kui täpsem olla. Siis olin esimest korda üle pika aja vaba ja vallaline, tundus, et maailm on mu ees valla ja nii palju uut ja põnevat ees ootamas. Tagasi mõeldes on muidugi naljakas, kuidas need emotsioonid alati siis võimust võtavad, kui on käsil järjekordne "iseseisvusperiood". Et mismoodi siis kõike teeks ja oleks ja käiks ja näeks ja kogeks - ja kui palju on siis kirjutamisainet. Justkui suhtes olles ei saaks ennast nii vabalt tunda ... aga tegelikult ju ei saagi.
Blogi on olnud mu parimaks kaaslaseks aegadel, mil olen üksi ja vajadus eneseväljenduse ja emotsioonide jagamise järgi on suurem. Mõnes mõttes on siis rohkem teemasid, millest ka võõrastele ei häbene kirjutada, sest suhtes olles on enamik probleeme/muresid/rõõme/tundeid kuidagi liiga isiklikud ja ei puuduta ainult mind ennast, vaid ka teist inimest mu kõrval. Kodurahu nimel jätan teinekord juba poolelioleva sissekande ikkagi avaldamata või ei hakka mõnda mõtet üldse kirja panemagi. Mitte, et mul oleks midagi hirmsat varjata, aga kõik mu mõtted ei pruugi alati olla nii üheselt mõistetavad või ei oska ma neid nii hästi selgitada ja ma ei taha, et keegi ennast kuidagi halvasti seetõttu peaks tundma.
Muidugi saab blogi pidada igal ajal, aga kuulen vahel nurinat, et lugeda ei ole enam nii huvitav. Ja ei saa ka pahaks panna, sest ilmselt ei ole lugu sellest, kuidas mulle meeldib triikida ja pesu pesta nii põnev kui seda oleks kirjutised mingitel hingevalu või eneseotsingute teemadel. Samas, kui ei ole hingevalu, siis millest siin ikka kirjutada. Kes teab, võib-olla pean blogi säilitamiseks ja lugejate püüdmiseks hakkama hoopis vürtsikamaid lugusid välja mõtlema...
Tegelikult olen kindel, et elul on nii mõndagi põnevat veel varuks mu jaoks ja kirjutamisainet leidub ka tulevikus. Nii et las ma siis olen mõnda aega igav, vähemalt on mul hea!