Vahel kõnnin mööda tänavat ja sõnad sobituvad mõttes nii hästi ritta - moodustuvad laused, peatükid. Vahel tunduvad need mulle endale nii geniaalsed. Vahel näib, et sobival hetkel ei ole kunagi paberit ja pliiatsit või arvutit käepärast. Vahel jäävad mõned laused ja mõtted meelde, vahel ei jää. Vahel jõuan blogisse mõne jutukese kirja panna ja vahel keegi loeb seda. Vahel kaob mu lugu sinna, kust ta tuli - mitte kuhugi. Vahel on mõtteid, mida ei julge kirja panna, vahel kirjutan ainult iseendale. Vahel tahaks, et terve maailm loeks ja teaks. Vahel lihtsalt kuulan head muusikat, joon teed ja päike paistab akna taga, ja mina kirjutan. Vahel on nii hea kui praegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar