Kiire arvutus näitab, et juba 2 kuu pärast saan ma 26-aastaseks. Kuidagi kurb on mõelda, et mitte kunagi enam ei ole ma 16, 18 või 21 ja 62 päeva pärast on ka 25 igaveseks unustatud. Teistpidi võttes, ma ei ole veel kunagi olnud 30 või 37 või 42 ja need on ju kõik alles ees. Ehk siis tahaks loota, et oodata on palju rohkem, kui juba mööda saadetud.
Üks vahva töökaaslane, naisterahvas, tähistas täna 40ndat juubelit. Teda vaadates ei ole minu meelest üldse vahet, kas nulli ees on 2, 3, 4 või 5 - ta on üks nendest aegumatu ilu ja särtsuga inimestest, kes aastatega üha kihvtimaks muutuvad. Vanus, kui selline, on ju kõigest üks arv pikas jadas, mis algab kõige väiksema võimaliku ajaühikuga ja lõpeb mingeid aastaid tähistavate numbrite kombinatsiooniga. Kõik, mis sinna vahele jääb, on sulle antud aeg, mida tuleks maksimaalselt ja võimalikult hästi ära kasutada.
Sellepärast paneb arv 26 mind mõtlema, et on asju, mida ei tohiks ega tahaks enam edasi lükata. Igas vanuses on mingid tegevused või plaanid, mis tuleks teoks teha, kuna järgmises vanuses nad enam lihtsalt ei pruugi sobida või õnnestuda. Kõige halvem tunne tekib teadmisest, et miski oli sulle nii lähedal ja sa lasid sellel minema libiseda. Miks hoiame unistusi liiga kaua ainult mõtte kujul, kahtleme enda soovide võimalikkuses, kardame? Kui õnn on tõepoolest meie oma kätes, siis ärme luba sellel higiste pihkude vahel hallitama minna, laseme parem õnne lendu, naudime seda ja jagame teistega.
Aeg on koostada bucket-list*.
_________________
* Nimekiri asjadest, mida tahad elu jooksul kindlasti teha.
2 kommentaari:
26 - lootus uus!
Täna just kuulsin ühte mõttearendust, kuidas teatud asjad tuleks enne 30-ndat eluaastat ära teha, muidu oled rongist maha jäänud. Ma ei tea küll, mis need asjad on, aga Liisi...sul on siis veel 4 aastat aega! Start!
Teen kohe homme hommikul madalstardi! :P
Postita kommentaar