15,6466

Ma ei tea, kuidas teiega on, aga mul isiklikult on väga kurb, et juba loetud päevade pärast eesti krooniga hüvasti peame jätma. Minu meelest on oma raha riigile sama tähtis kui oma keel, kultuur, lipp jms, mis teevad meid omanäoliseks ja eristavad massist. Ma ei ole kunagi olnud Euroopa Liidu vastane, aga peab tunnistama, et olen pisut nõus nendega, kes nördinult väidavad, et alles see oli, kui ühest liidust läbi raskuste välja saime, üürikest aega oma vabadust ja iseseisvust nautisime, ning siis suure hurraaga uude liitu astusime. Jälle peame täitma mingeid ettekirjutisi, vastama (kohati absurdsetele) standarditele, järgima kellegi teise reegleid. Muidugi on erinevused Nõukogude ja Euroopa Liidu vahel grandioossed, aga mõningad ühisjooned neil ju siiski on. Mis puutub igasugustesse ühtlustamistesse (nagu seda on euroopa ühtse valuutasüsteemi loomine ja sinna kuulumine), siis olgugi, et ma mõistan selle positiivseid külgi, on minu jaoks tegemist sammuga, mille tagajärjel kaotame ühe osa enda identiteedist. Eesti kroon on ilus ja võiks meid veel kaua teenida!

Euro. Mulle tundub, et üleminek saab päris keeruline ja väsitav olema. Seda põhjusel, et ma olen nii mitmetes kohtades harjunud kindlate numbrikombinatsioonidega. Pelgalt peale vaadates võin ma praegu öelda, kas piimapakk on liiga kallis või kas palk on see kuu liiga väike. Ja selle järgi oskan kohe ka arvestada, milliseid väljaminekuid endale lubada võin. Eurodega on - vähemalt minu jaoks - kõik üks pudru ja kapsad, olgugi, et võrdlevad hinnad juba ammu erinevatel kaupadel juures on. Ma tunnen üha enam, et meie peres saab eurokalkulaator olema minu taskus. Olgugi, et pidasin ennast üle keskmise osavaks peastarvutajaks, peale pikka tööpäeva toidupoodi jõudes ei ole mu ajurakud lihtsalt nõus tegema tehteid, mille üks osa on 15,6466. Ja esialgu ei ole kindlasti võimalik muud moodi hindadest sotti saadi, kui neid järjepidevalt selle arvuga läbi korrutades. Üldse ei imestaks, kui aasta alguses hakkan unes nägema, kuidas ma muudkui arvutan ja arvutan ja korrutan - samamoodi kui vanasti peale Tetrise mängimist terve öö unes kuubikuid hunnikusse seadsin. Silme ees on siis selline säbruline ekraan ja suur punane 15,6466 nagu Mõmmibeebil, kui ta tähti õppis. Kõrvus aga kõlisevad sendid...

Uus on alati huvitav, seega mingit põnevust tekitab euro tulek ka minus. Samas on mul hea meel, et jõulukingid kõik veel kroonides ära saab teha, sest vastasel juhul läheksin vist küll enne pühi hulluks. Ja kindlasti ei oleks ma ainuke: poed oleks täis närviliselt eurokalkulaatoreid toksivaid (ja sõimavaid) segaseid eesti päritolu euroopaliitlasi.

Rahulikku jõuluaega!