Parandage mind, kui eksin, aga konna ei olnud enam eile tema tavalise koha peal. Samas peab tunnistama, et ühe teise koha peal nägin ma laiaks litsutud konna siluetti; tegemist võis olla ühe ja sama isendiga, kui surnud konna üldse isendiks võib nimetada.
Ma ei tea, mis teema on, laupäeval niitsin maal oma pisikeste käekeste ja jalakestega muru (õigem oleks küll öelda heinamaad) ja umbes-täpselt miljon konna hüppas mu masina eest läbi, sinna alla, sealt välja jne. Täielik konnauputus. Konn-konna-konna-konnasse-konnas-konnast-konnale-konnal-konnalt-konnaks-konnani-konnana-konnata-konnaga... Aga kus konni, seal kurgi, ja neid on ka kõik kohad täis. Hoia ainult oma sõrme, et nende poole ei vibutaks, siis pidid kohe lapsed taga olema. Minu tutvusringkonnas on sõrmedega väga vabalt ja valimatult ringi vehitud, sest sellist beebibuumi, nagu praegu on toimumas, ma ei mäleta tükk aega. Aga muidugi, see on ainult positiivne, teiste pärast tunnen ikka head meelt. Ja palju õnne kõigile värsketele ja valmivatele ilmakodanikele!
Täna hakkas mu kõrvu uudis, et MUPO pakkus taksoteenust ühele (neid võis mitu ka olla, aga põhimõtteliselt on Keskerakond ju nagu üks mees) keskerakondlasele. Iseenesest on mul täiesti ükskõik, kas see pretsedent aset leidis või mitte, aga kui meil on just MASU, TÄPE ja PUPU käimas, siis võiks MUPO ka natuke valivam olla oma klientuuri osas. Sest muidu võib neile KAPO kaela lennata ja siis ei pruugi enam muu aidata kui TÜPA. Aga eks nad ise teavad. MOTT.
Millest ma siis veel kirjutan? Ahjaa, ma sain sünnipäevaks 3 raamatut. Ali Smith `juhuslik`, Thomas Mann `Võlumägi 1` ja siis üks, mille autorit ma ei mäleta, oli äkki David Baird vms ` Tuhat teed õnneni´. Esimene neist on mul läbi loetud ja `Võlumägi` on poole peal. Eile võtsin vahelduseks õnneraamatu kätte, see on selline pisike mõtteterasid täis poogitud vihikuke, kust peaks nõuandeid saama igaks elujuhtumiks ja natuke veel lisaks ka. Mulle täitsa meeldis, mõnikord on vaja lihtsaid asju ka puust ja punaseks teha, et inimene neist aru saaks ja endale tunnistaks; sest olgugi, et seal polnud kirjas ühtegi lauset, mida ma enne poleks kuulnud või mis ei tunduks loogiline, aitas mul nende lugemine teatud prioriteete paika seada küll. Vähemalt eile õhtul olid nad järjekorras... Ühesõnaga, mulle tundub, et see on raamatuke, mida peaks käekotis kaasas kandma. Justincase.
Nüüd on lõuna aeg. Peaks minema.
Ma ei tea, mis teema on, laupäeval niitsin maal oma pisikeste käekeste ja jalakestega muru (õigem oleks küll öelda heinamaad) ja umbes-täpselt miljon konna hüppas mu masina eest läbi, sinna alla, sealt välja jne. Täielik konnauputus. Konn-konna-konna-konnasse-konnas-konnast-konnale-konnal-konnalt-konnaks-konnani-konnana-konnata-konnaga... Aga kus konni, seal kurgi, ja neid on ka kõik kohad täis. Hoia ainult oma sõrme, et nende poole ei vibutaks, siis pidid kohe lapsed taga olema. Minu tutvusringkonnas on sõrmedega väga vabalt ja valimatult ringi vehitud, sest sellist beebibuumi, nagu praegu on toimumas, ma ei mäleta tükk aega. Aga muidugi, see on ainult positiivne, teiste pärast tunnen ikka head meelt. Ja palju õnne kõigile värsketele ja valmivatele ilmakodanikele!
Täna hakkas mu kõrvu uudis, et MUPO pakkus taksoteenust ühele (neid võis mitu ka olla, aga põhimõtteliselt on Keskerakond ju nagu üks mees) keskerakondlasele. Iseenesest on mul täiesti ükskõik, kas see pretsedent aset leidis või mitte, aga kui meil on just MASU, TÄPE ja PUPU käimas, siis võiks MUPO ka natuke valivam olla oma klientuuri osas. Sest muidu võib neile KAPO kaela lennata ja siis ei pruugi enam muu aidata kui TÜPA. Aga eks nad ise teavad. MOTT.
Millest ma siis veel kirjutan? Ahjaa, ma sain sünnipäevaks 3 raamatut. Ali Smith `juhuslik`, Thomas Mann `Võlumägi 1` ja siis üks, mille autorit ma ei mäleta, oli äkki David Baird vms ` Tuhat teed õnneni´. Esimene neist on mul läbi loetud ja `Võlumägi` on poole peal. Eile võtsin vahelduseks õnneraamatu kätte, see on selline pisike mõtteterasid täis poogitud vihikuke, kust peaks nõuandeid saama igaks elujuhtumiks ja natuke veel lisaks ka. Mulle täitsa meeldis, mõnikord on vaja lihtsaid asju ka puust ja punaseks teha, et inimene neist aru saaks ja endale tunnistaks; sest olgugi, et seal polnud kirjas ühtegi lauset, mida ma enne poleks kuulnud või mis ei tunduks loogiline, aitas mul nende lugemine teatud prioriteete paika seada küll. Vähemalt eile õhtul olid nad järjekorras... Ühesõnaga, mulle tundub, et see on raamatuke, mida peaks käekotis kaasas kandma. Justincase.
Nüüd on lõuna aeg. Peaks minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar