Emad armastavad oma lapsi, neile meeldib oma nunnusid kallistada ja musitada. On ka erandeid, aga nood ei ole seda väärt, et neist kirjutada. Täna hommikul saatis üks ema oma võsukese trammi peale, tõi ta käekõrval ukseni ja pöördus siis ise tagasi. Eemalt lehvitas veel ja saatis lapsele õhumusi. See oli nii armas ja südantsoojendav, sest võsuke oli tegelikult päris suur - umbes 10aastane poiss. Mind valdab sellistel hetkedel nostalgia, mõnus mälestus enda lapsepõlvest ja sellest, kui oluline ja vajalik oli ema. Tegelikult on ka praegu, aga kui oleme täiskasvanud, mõtleme sellele liiga vähe. Tundsin isegi natuke piinlikkust enda pärast, töölejõudes võtsin telefoni ja helistasin emale.
Võib-olla peaksid Sina sedasama tegema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar