Toimetaja nurgake

Pinge kasvab. Ma panen tähele, et mu blogil on tekkinud mitmeid püsilugejaid ja mind isegi teatud juhul juba tsiteeritakse. Nii naljakas on. Kui ma siia kirjutan, ei ole mul kunagi tunnet, et igaüks võib seda lugeda, ma ju teen seda nii omaette. Aga kui siis keegi vihjab mingile jutule või minu poolt öeldud lausele, on esimene mõte automaatselt: kuidas ta seda teab? Ja järgmine hetk meenub, et ahjaa, ma ju jagan avalikult enda mõtteid.

Eks nende blogidega ongi see asi, et huvitav on teada saada, mis teise inimese peas toimub. Ma loen ise samamoodi tuttavate kirjutisi ja ootan põnevusega nende uusi sissekandeid. Mõni on oma lugudes nii originaalne ja mitmekülgne, et vahel mõtlen, mis see minu blogi mõte üldse on?! Aga kui ma jälle tükk aega midagi ei kirjuta, siis koguneb nii palju lausejuppe ja ideid pähe, et ma lihtsalt pean selle kuskile valla päästma. Olen palju asju ka kuskile arvutisügavusse mõnda kausta salvestanud, aga siin on seda oluliselt huvitavam teha, sest on lootust ka mingile vastukajale.

Kokkuvõtvalt võikski öelda, et loeksin huviga kommentaare ja arvamusi, mis teil minu blogi külastades tekivad. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud!