Statistikat, tõenäosust ja tegelikku elu

Ühesõnaga, Eestis on iga 100 mehe kohta 117 naist, Islandil 97 ja Türgis on mehi võrreldes naistega nagu ratsahobusel sedasamust. Mis toimub? Kas ma elan vales riigis? Tegelikult on mul jäänud juba ammu mulje, et naistele piisab sagedamini ühest mehest kui meestele ühest naisest korraga. Ehk siis, olles suhelnud erinevate vastassugupoole esindajatega, on jäänud valdavalt arusaam, et nad on valmis looma armusuhteid ka abielu või kooselu kõrvalt. Ärge mõistke mind nüüd valesti, ma ei arva sugugi, et naised mingid pühakud selles osas on, aga kui meie riigis ongi meestel suurem valik kui naistel (1,17 naist iga mehe kohta), siis mis siin imestada, et see nö. tugevam sugu ka oma 0,17 võimalust ära tahab kasutada? Ja Türki ma sellepärast ikka kolima ei hakka.

Reedel käisin KuKu Klubis. Minu meelest on see üks väga lahe koht ja ka seekord oli pidu rohkem kui kogu piletiraha eest (pilet muide on endiselt ainult 50 kr). Seal on nii huvitavad inimesed alati, sellised, keda sa võid kasvõi terve õhtu kuskilt nurgast jälgida ja sul on kogu see aeg naljakas ja põnev. Ja palju erinevaid tüüpe, keda muidu ei pruugi tähelegi panna. Loomulikult ma ei istunud kuskil nurgas, ma ikka tantsisin nii, et maa oli must, sest ma olen alati olnud arvamusel, et kui ma juba kuskile klubisse lähen, siis ikka selleks, et tantsida. Niisama juua võin kodus ka. Koju jõudsin kell 7 hommikul, sest peale KuKut oli paar tundi vaja veel Angelis maailma parandada. Läks korda?!

Esmaspäevad on kõige keerulisemad päevad. Üleminek tööajale on üks iganädalane komplitseeritud protsess, ja enamasti võtab see kuni teisipäevani aega. Eile oli ju veel teinegi üleminek - kellakeeramine, mille ma totaalselt ära unustasin ja alles õhtul nelja ajal avastasin. Hah, nagu naksti oli päeval 1 tund juures. Oleks iga pühapäev nii! Aga hea küll, panen esimese käigu sisse ja katsun kohapealt minema saada, nauditavat töönädalat Teile!