Kui mina hakkan nokitsemaie..

Olen nüüd jälle käsitöölainel. Kodus on üks asi pooleli, mida hetkel jagada ei saa ega taha, aga meenus, et mõni aeg tagasi tegin ühe armsa kaardi töökaaslase poja katsikuks. Poiss ise on muidugi kõige nunnum kogu selle asja juures, aga tööjuures käepärastest vahenditest kokku pandud kaart tuli ka täitsa asjalik. Kõik osapooled jäid rahule!

Kahjuks on pildid mobiiliga tehtud, seega kvaliteet ei kannata mingit kriitikat.

"Emal on üks väike uba..." kuulub minu ema luuleklassika hulka. Ta pole seda küll ise välja mõelnud, aga minu jaoks on see ikka täitsa tema oma. Ja jube vahva luuletus, kas pole?!