Vene keele puudega

Tere, mina olen Liisi ja mul on vene keele puue.

Mul on seda alati piinlik tunnistada ja pigem eelistan öelda, et ma saan vene keelest aru. Sest nii see ongi, ma saan väga hästi aru peaaegu kõigest, mida üks venelane mulle räägib (kui see pole tuumafüüsika, elektrotehnika vms), aga ma olen automaatselt krampis, kui pean midagi vastama. Õnneks tuleb mu töös neid hetki vähe ette, kui naaberkeele oskust vaja läheb, aga see ei tähenda, et ma olen valmis probleemile käega lööma.

Minu ja vene keele ajalugu on umbes-täpselt 13 aastat pikk, alates hetkest, kui põhikoolis seda õpetama hakati. Alguses läks mul väga hästi, sest keelte peale on mul sünni poolest suhteliselt hea anne ja see nõuab ju ainult loogikat ja mälu. Siiski, umbes teisel õppeaastal jõudsin ma puberteedi kõrgperioodi ja ei tahtnud enam teha ega näha midagi, mis oli kohustuslik. Teistes ainetes sain normaalselt läbi ja kõik oli korras, aga vene keele tunnis sai ainult nalja tehtud ja itsitatud - ühesõnaga tehtud kõike seda, mis pärssis õppimist. Kes seda enam teab, mis ime läbi mul vene keel 9. klassi lõputunnistusel 4 oli, aga siiski, ma ei jõua ennast ära kiruda, et nii loll sain olla.

Gümnaasiumis sai valida vene ja saksa keele vahel ja ma muidugi mõtlesin, et rohkem on ikka uhkem - valisin selle teise. Alles ülikoolis oli jälle võimalus vanad teadmised tolmu alt välja tuua ja natuke vene keelt meelde tuletada. Paraku jäi sellest ikkagi väheks.

Nüüd olengi sellises tobedas seisus, et vene keelt ei oska ja kui ka tegelikult tean sõnu, siis ei julge neid kasutada, sest äkki ma teen ennast lolliks. See viimane on ka muidugi eriti tobe põhjus, aga hirmust üle saamine on ilmselt paljudele tuttav teema. Kaasa aitaks praktika, sest kuiva teooriat võin jäädagi endale pähe taguma, see ei toimi minu puhul.

Ja see piinlikkus, kui keegi midagi küsib ja ma ei oska vastata. Muidu ma ju oskan nii paljusid asju ja nüüd selline suur komistuskivi ees - no vihale ajab lihtsalt!