Haha, I´m back!

Ok. Pausi peetud küll. Ma nüüd jätkan. Sest selgus, et mul on siin nii hea ennast välja elada mõne koha pealt, et päris ilma ikka ei saa.

Aasta on alanud rahulikult ja ma loodan, et see on positiivne märk ka kogu eesoleva 12 kuu suhtes. Tahaks vaikselt oma asja ajada ja ennast hästi tunda. Ma ei ole kõva häälega ühtegi lubadust andnud 2010ndaks aastaks, sest harilikult on neid raske pidada. Olen hoopis viimasel ajal püüdnud enda käitumist, iseloomu, harjumusi jms. analüüsida ja jõuda mingile järeldusele selles osas, mida ma tegelikult elult tahan. Tundub, et aastate jooksul olen seda lauset blogisse kirjutanud miljon korda. Ma muudkui analüüsin ja mõtlen ja otsin oma elu mõtet. Aga see ütleb mulle tegelikult ainult seda, et ma ei ole veel rahul sellega, mis mul on ja püüdlen millegi parema poole. Ja mis võiks tegelikult õigem ollagi? Minu vanuses on absurdne arvata, et olen ennast täielikult leidnud - see protsess võib kesta aastakümneid.

Tõsi on, et see konstantne rahutus, mis mu sees möllu ja tormi teeb, on kestnud juba jumal-teab-mis-ajast ja ma enam lihtsalt ei jaksa. See võib inimese tõepoolest hulluks ajada. Kuna mulle tundub, et leevenduse otsimine nö. probleemi juurte juurest ei ole võimalik, olen otsustanud ennast täielikult tühjaks saada sportimise teel. See otsus tuli alles täna ja nüüd hakkan koostama plaani, kuidas täpselt täita iga oma vaba hetk mingi treeninguga. Olen ka enne sel moel oma närve päästnud. Mingit trenni olen ju teinud kogu aeg, aga see pole kaugeltki piisav olnud. Pühad on läbi, kevad kohe käes ja aeg on ennast käsile võtta. Lisamotivatsiooni lisab fakt, et meie firma suvepäevadel on traditsiooniks saanud triatlon, kus naiste read on suhteliselt hõredad ja vajavad täiendust. Selle seangi endale eesmärgiks.

Ja nüüd trenni!