Üks poolakas Marcin Świetlicki on kirjutanud minu meelest täiesti geniaalse luuletuse:
McDonald’s
Ma leian sinu hammaste jälje võõras linnas.
Ma leian sinu hammaste jälje oma õlal.
Ma leian sinu hammaste jälje peeglis.
Vahel olen ma hamburger.
Vahel olen ma hamburger.
Minust turritab salatit ja tilgub sinepit.
Vahel olen surmani sarnane
kõigi teiste hamburgeritega.
Esimene kiht: nahk.
Teine kiht: veri.
Kolmas kiht: luud.
Neljas kiht: hing.
Aga sinu
hammaste jälg
on järjest
sügavamal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar