Üks sõber ütles, et ole kannatlik, parimad asjad elus juhtuvad siis, kui sa neid kõige vähem oodata oskad! Ja loomulikult on see nii. Aga kui mõni asi, mida sa elusees ei usuks ja oskaks oodata, tõepoolest juhtub, siis kaob reaalsusetaju täielikult.
Kahjuks on nii, et kui oled kogenud petmist või pettumust, siis kaotad usu inimestesse, nende siirusesse ja headusesse. Või sellesse, et miski üldse kunagi läheb nii, kuidas loodad. Ma arvan, et inimestel, kellel on väga elav kujutlusvõime - nagu näiteks mul, on pettumused eriti kerged tulema. Ja oi, kui ettevaatlikuks see teeb - vähendab kohati ka mu enda siirust, sest ma lihtsalt ei julge enam kõiki emotsioone sellistena tunnistada, nagu nad mul naha all tegelikult pulbitsevad. Eks usaldus tuleb välja teenida, enne ei juhtu midagi.
Mul oli eile selle aasta parim õhtu. Kui ma tänu ühele inimesele terve õhtu ainult naeruuimas olen, siis see inimene on eriline!
Lõppu lisaksin mõned sõnad ja väljendid, mis mulle eriti "meeldivad" vestluses kellegagi:
nojah (ilmselgelt ei ole inimene väga veendunud oma arvamuses)
eks siis paistab (ideaalne viis mingi teema lõpetamiseks, milles sa üldse kindel pole või vastus mingile ettepanekule, millele sa oma nõusolekut tegelikult anda ei taha)
jajah (absoluutselt mitte-veenev jah)
võtame ühendust (kes võtab???)
helistame (kes helistab???)
peaks millalgi kokku saama (millal???)
hehee (see on mingi irve moodi reageering ja enamasti ei saa aru, kas inimene naerab, arvab, et ütlesid midagi mõttetut ja nõmedat või on lihtsalt sõnatu)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar