Olen alati väitnud, et ma ei ole usklik ega ebausklik, aga tegelikult on see vale. Ma usun paljudesse asjadesse ja ebausun vist isegi veel rohkem. See, et ma ei kummarda ühte kindlat jumalat, ei tähenda, et ma midagi pühaks ei pea, et ma ei pöördu kellegi või millegi poole, kui raske on. See, et mul puudub ebajumal, keda ülistada, ei näita, et suhtuksin hoolimatu ükskõiksusega enda tegudesse ja sõnadesse. Mulle ei meeldi enda mõtte- ja hingemaailma nii kitsalt piiritleda. Kui ütlen, et usun tõelisse armastusse ja sõprusesse, looduse tasakaalu ja headusesse, saatusesse ja karmasse, kas see kõlab siis klišeena?
Ma ei kõnni kunagi meeleldi ühe jalanõuga, sest vanaema ütles lapsepõlves, et see võib kaasa tuua ema-isa surma.
Ma ei möödu kunagi meeleldi sõbraga käies postist teiselt poolt kui sõber, see pidi tüli majja tooma.
Ma ei vilista kunagi toas, sest maja võib põlema minna (ja see on ebaviisakas).
Kui must kass üle tee läheb, tekitab see väga ebamugava tunde ja iga järgneva ebaõnnestumise saan selle kaela ajada.
Kui väidan midagi tuleviku suhtes, sülitan enamasti 3 korda üle õla, et vastupidi ei läheks.
Ma pigem ei väida midagi 100% tuleviku suhtes, et mitte ära sõnada.
Neid asju on veel. Ja veel. Ja veel. Mõned asjad olen ise ka välja mõelnud.
Mul ei ole taolisi rituaale tegelikult vaja, sest ma tean, et need on rahvalollused (mitte tarkused), mille eesmärk on olnud rumalaid hirmutada, lapsi korrale kutsuda ja enda ebaõnnestumisi õigustada/selgitada. Ma arvan, et mina ja miljonid teised inimesed sülitavad üle õla, sest see on sama automaatne liigutus kui hommikul hammaste pesemine. Kui ostad poest uue triikraua, siis usud, et oled teinud hea tehingu ja saanud väärt kauba, aga ometi annab kindlustunde teadmine, et vajadusel on sul garantiikiri, millega vigane kaup ümber vahetada. Samamoodi on sülitamisega - see on garantii, et isegi, kui usud sellesse, mida oled välja öelnud, ei pruugi see nii olla/minna. Vahetamisvõimalust küll ei ole, aga seljatagust oled kindlustanud igatahes!
Ma usun täpselt seda, mis mulle loogiline tundub ja millel on minu jaoks tähendus. Aga see on ilmselt ka täiesti loomulik.
Face it: ma olen lihtsalt niivõrd loogiline ja loomulik inimene. Nali.
4 kommentaari:
ojaa- leib ei tohi lõigatud poolega ukse poole olla- leib läheb majast; nuga ei tuhi terava äärega ülespoole olla- tüli tuleb majja ja reha ei tohi heinaajal piidega ülespoole jätta- kutsub vihma ligi.
Aga palun, kui kellelgi on veel mingeid ebauskseid vanasõnu, siis pange need kirja :))!
Mina ei julge kunagi käekotti põrandale panna, sest käekotis on alati rahakott ja rahakoti põrandale panemine viib raha majast välja.
Kui kogemata leib maha kukub, siis üles võttes annan sellele alati suud, sest muidu läheb leib majast välja.
Kui pean mingil põhjusel tagasi pöörduma (näiteks unustasin rahakoti koju ja avastan selle alles poolel teel), siis koju tagasi jõudes vaatan alati peeglisse ning võtan korraks istet enne kui edasi liigun.
Ma ka üldiselt ei taha sellistesse ebauskumustesse uskuda ning arvan pigem, et ma ei ole ebausklik, aga sellegipoolest ma alati sülitan ja suudlen selleks, et teha kõik endast olenev, et õnnetus tulemata jääks:)
Seoses pulmadega sain veel teada, et pärlite kandmine toob õnnetust, et lumesadu toob õnne ja et kui ämmad ühte värvi kleite kannavad, toob see harmoonilise kooselu. :)
Kadri, tänan sind nende fantastiliste ideede eest :D
Postita kommentaar