Täna hommikul olime trammipeatuses mina ja 10 meest. Kahjuks oli suurem osa neist keskealised või üle selle, paljudel olid vuntsid. Naljakas sellegipoolest. Mõtlesin, et jube lahe oleks näiteks, kui jõuaks niimoodi tööle, et ei näekski ühtegi naist vahepeal. Et peatuses ainult mehed, trammis ainult mehed, tänavatel ainult mehed. Juhuslikult. Ja ilusad mehed. Aga noh, sellised asjad juhtuvad ainult unenäos. Pealegi on ilmselt kolm kohta, kust ei maksa endale meest otsida: ööklubi, trammipeatus ja Abja-Paluoja jaanituli.
Aga nüüd vahele midagi meeleolukamat. Nimelt on meie vahvasse toimetusse (loe: msn-i kaudu Minu vastuvõetud failid kausta) jõudnud esimene lugejakiri. See on siis nüüd midagi sellist nagu vanal heal ajal, kui Tähekese ajakirjale sai lugusid kirjutada ja pilte joonistada. Ka minu blogi on avatud kõigile loomingulistele inimestele. Lugeja, kellele me ühise arutelu tagajärjel panime nimeks Mister Man, soovib kõigiga jagada järgnevat luuleüllitist:
vana sõber
kord kohtusin enda vana sõbraga
keda polnud näinud peale keskkooli lõppu
ta polnud üldse muutunud
kui mitte arvestada neid kortse tema otsaesisel
tema jutu järgi olid tulnud liigsest pingutamisest
ta jutt oli sama igav ja ta vehkis ikka kätega kui rääkis
ma pakkusin välja et võtame ühe tilga viskit ja ta ei vaielnud vastu
see oli halb otsus
ta rääkis et elu on ilus, elu on valus
sama jutt mis aastaid tagasi
võtsin lonksu ja ta vastas samaga
kui ma haarasin sigareti järele tegi ta sama
ma suitsetan üldse palju
igasugust sitta
paus
ma ütlesin et tead mis on valus
noh?
valus on see kui sa oled nädal aega saia söönud
ja su kõht on nii kinni et sittumise ajal tulevad sulle pisarad silma
vot see on valus
ta vaatas mulle lolli näoga otsa
mulle aitas
ta on ikka samasugune mölakas
tõusin peegli eest püsti ning läksin magama
Ilusat päeva!
1 kommentaar:
Postita kommentaar