Mul on täna üle päris pika aja vaba õhtu. Ja ma ei oskagi sellega midagi peale hakata. Ühest küljest on mul hirmus unevõlg, aga samas ei tunne, et tahaks kohe koju magama minna. Ärevus on endiselt nii suur sees, et ühe koha peal lesimine ei ole variant. Kõige tõenäolisem on, et hakkan koristama.
Mingi hetk pean ka selleks aja maha võtma, et sotti saada, mida kellelegi jõuludeks kinkida. Ja see, kulla sõbrad, on kõige keerulisem ülesanne aastas. Mulle ei meeldi absoluutselt kogu kommerts, mis jõuludele halva maigu juurde annab. Oleksin nõus seadusega, et kingitused võivad olla ainult isetehtud, leitud, saadud vms. Ja ei pruugi olla üldse mingid esemed. Keegi võiks mulle näiteks luuletuse kinkida, või laulu - vat see oleks alles lahe. Tegelikult päris ilma rahata on muidugi raske midagi kokku panna, aga ma pean eelkõige silmas, et kingituse tähtsust ja suurust kindlasti hinna järgi mõõta ei saa. Tuleb ajusid ragistada.
Ma ootan endiselt, et minuga midagi toredat juhtuks. Ootan oma väikest jõuluime. Palun?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar