Dr. McNägus

Mu enda käed on mind täna kaks korda rünnanud. Küüntega. Esimene kord oli ikka väga hale-naljakas. Tulin dušši alt hommikul, kuivatasin ja järsku laks, käsi käis küüntega üle näo, silma all punane jutt järgi. Mõtlesin, et mida kuradit, kuidas ta julgeb, aga vastu ei hakanud lööma. Teine kord juhtus perearsti ooteruumis, kui mantlit seljast võtsin - nätaki, üle teise põse küüned. No siis ajas ikka täitsa marru juba. Kusjuures ma olen kogu aeg nende samade küüntega elanud, pole teised kuigi pikadki, sõrmedest rääkimata. Et mis selle esile kutsus, ma ei tea. Igatahes mingid refleksid toimusid väljaspool mu enda kontrolli ja kui nüüd järgi mõelda, siis on päris hirmus, kui see asi süvenema peaks.

Aga perearsti ooteruumis olin muidugi asja pärast, ei ole need mikromölakad minustki mööda lennanud. Andsin mõned analüüsid ja sain mõned retseptid. Gripp siiski ei ole teemaks. Veel.

Kuna mu enda perearst läks lapsepuhkusele, võttis mind  vastu dr. McNägus - noor kena meesarst. Mõned aastad tagasi oli mul temaga selline huvitav kokkupuude, et läksin kaebusega vastuvõtule ja mind saadeti EKG-d tegema. Seal peab ennast ju alasti koorima ja siis pannakse kupud külge. No kõik oli sinnamaani okei, kuni üks naisõde minuga tegeles, aga ühel hetkel tõmmati šahh kardin eest ära ja dr. McNägus astus sisse. Et kuulame ikka ka. Mina jumalast alasti, istusin voodiserval, tema kuulas. Võite ise arvata, mitu korda kiiremini mu süda siis lõi. Tulemusena sain retsepti rahustitega, mida ma võtma siiski ei hakanud.

Seega kui eile helistasin, aja kinni panin ja kuulsin, et seesama doktor mind täna üle vaatab, arvasin, et kordub sama jama. Aga ei, täna ei pidanud paljaks koorima ja ta piirdus mu selja kuulamisega. Võib seda siis vedamiseks kutsuda või mitte, aga väike vaheldus halli argipäeva oli kindlasti. Oma viga, et ma südameprobleeme talle ei kurtnud. Aga selleks ei sobigi arstikabinet, pigem ruum, kus on kaminatuli ja pudel veini. No las ta jääb.

Analüüside tulemused saabuvad kell 14.00.