Millegipärast ei juhtu väga tihti, et ma öösel und näen ja hommikul seda mäletan. Täna juhtus. Marje tuli USAst Eestisse, oli jõulude-eelne aeg. Lennuk, millega ta saabus, maandus mu tagahoovis ja ta väljus sealt nagu 60ndate aastate muuvistaar kärbsemustad prillid peas ja õrn siidisall tuules lehvimas. Ta tõi kingitusi ja see oli kõige kummalisem osa unenäost, kuna ma sain topsiku mokatubakat. Ja mitte ainult mina, vaid ka näiteks mu ema ja Marje õde. Tean inimesi, kelle jaoks see oleks olnud tõeline soovunelm, aga mul on mokatubakaga sama vähe ühist kui trollibussil Kapa-Kohilaga. Ühesõnaga unenägu ise oli suhteliselt sisutu, aga tore oli Marjega kohtuda!
Hommik oli paras nali. Kõigepealt magasin 30 minutit sisse. Linna sõites läksid absoluutselt kõik foorid mul nina ees punaseks ja igal pool oli hunnik autosid, kes just minu ette tahtsid ümber reastuda. Bussist jäin nii napilt maha, et ta sõitis mul praktiliselt üle varvaste. Ja asi lõppes sellega, et hilinesin 20 minutit tööle. Vahel lihtsalt ei vea.
Täna on maagiline kuupäev. See tähendab, et kindlasti sõlmitakse palju mõttetuid abielusid, mida hiljem saab lahutada. Ausalt öeldes mulle kogu see kuupäevade teema peale ei lähe. Mina tahaks abielluda just täiesti mõttetute numbritega päeval ja täiesti mõttetul kellaajal, see oleks palju erilisem ja huvitavam. Seda muidugi juhul, kui ma üldse abiellun, sest läbirääkimised selles osas pole isegi alanud veel. Oh, well.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar