O tempora, o mores!

Oi, kui raske on ennast õhtul külma ja vihmase ilmaga õue minema sundida, aga sain sellega eile hakkama ja pärast tundsin loomulikult suurt uhkust ja rahulolu. Proovisin ka paari nippi, kuidas jooksmist pisut valutumaks muuta: hoolitsesin selle eest, et jalad soojas oleksid ehk kandsin sääriseid; jooksin rohkem päkkadel, et kannad vähem põrutada saaksid. Muidugi viimane abinõu mõjub väga tugevalt sääremarjalihastele, kuna need saavad suurema koormuse, aga kui pärast korralikult venitada, pole asi nii hull. Siiski on mul kavas endale korralikud jooksujalanõud osta.

Eile peale jooksmist tõmbasin villased sokid jalga, salli kaela, keetsin tassi teed ja hakkasin tegelema suguseltsi kroonikaga. Üks vanem naisterahvas on kirja pannud kõik mälestused ja aastate jooksul kogutud andmed enda esivanemate kohta, kellest mõned on ka minu vaarisad-emad. Mu ülesandeks on pisut tema teksti töödelda ja loetavamaks muuta, lisada mõned pildid ja lõpuks raamatuks köita. See protsess on palju aega nõudev, aga väga huvitav. Loodan veel selle aasta sees kroonika kaante vahele saada. Tulevikus tahaks ka enda lähisugulastelt mälestusi ja lugusid koguda ja järeltulevatele põlvedele jäädvustada.

Mis Sina eile huvitavat tegid?

Kommentaare ei ole: